FOLK-OFF 2020

„Folk-off 2020“ on virtuaalne veebisaade, mis toob publikuni folgilahingu, kus astuvad vastamisi Tartu Noorte Folkloorifestivalil osalenud folkoorirühmade koosseisud Eestist, Lätist, Leedust ja Soomest. Rühmad esitavad üksteisele vastamisi väljakutsed: ära tuleb õppida teise riigi laul ja tants. Kogu tegevust koordineerivad ja modereerivad Tartu Folklooriklubi Maatasa noored, kes küll ise väljakutseid teistelt ei saa, kuid on valmis neid see-eest ise endale esitama. Publikul on võimalus valida oma lemmik.


Veebisaade on alternatiiviks 13.-15. novembril toimuma pidanud Tartu Noorte Folkloorifestivalile. Saade on eetris festivali ärajääva peakontserdi toimumise ajal 14. novembril kl 18.00-21.00.

Tartu Folklooriklubi Maatasa

VĪTERI vs MOTORA

VĪTERI (Rēzekne Kultuurikeskus)

Folkloorirühm Vīteri loodi 2003. aastal, et elus hoida latgalite laule, tantse ja traditsioone . Praeguseks on rühmas 40 last ja noort ja arv aina kasvab. Rühm osaleb aktiivselt Rezekne linna korraldatud üritustel, Läti laulupeol, paljudel välisfestivalidel ja konkurssidel ja viib läbi noorte tantsuõhtuid ning temaatilisi pööripäevalaagreid. Vīteri noored haaravad hea meelega kõik välismaalased endaga kaasa laulma ja tantsima. Nende kapell esitab juhendaja Einārs Lipskise seadeid, mida ilmestavad nende tantsupaarid. Tegemist on põhiliselt õpilastega, niisiis on rühm pidevas muutumises, alati värske ja nooruslik.

Juhendajad: Sandra Stare ja Einārs Lipskis

Vīteri

MOTORA (Soome, Joensuu)

Motora on Joensuus tegutsev noorteklubi, kus tegeletakse peamiselt rahvatantsu ja rahvamuusika õppimisega ja õpetamisega, keskendudes eelkõige just Karjala kultuuripildile. Rahvatantsurühm asutati 1968. aastal ja kuigi rühm jälgis kindlalt traditsiooni, otsiti samal ajal ka uusi väljendusviise. Tänaseks on tegevus laienenud ühest rahvatantsurühmast terviklikuks tantsu- ja muusikaklubiks, jätkuvalt luuakse uusi tantsulavastusi rahvatantsu uuendamiseks ja arendamiseks, kuid side pärimusega ei ole kadunud. Motora tegemistega on seotud umbes 200 last, noort ja täiskasvanut. Motora rühmad esinevad palju nii kodus kui ka riiklikel ja rahvusvahelistel festivalidel. Rühmas juures tegutsevad muusikute koosseisud on olnud väga edukad rahvatantsurühmade üleriigilistel klassifikatsiooniüritustel. Motora tegevust on väga palju riiklikult tunnustatud. 

Juhendajad: Eveliina Pilke, Mitja Pilke 

Motora

DOLIJA vs PUTNI

DOLIJA (Leedu, Vilnius)

Žvėrynas gümnaasiumi (Vilnius) folklooriansambel Dolija loodi 1998. aastal. Ansambel koondab erivanuses noored, kes naudivad traditsioonilisi laule, tantse, pillilugusid. Liikmed mängivad ka ise mitmeid rahvapille – vilepille, leedu vilesid, viiulit, akordionit. Ansambel on palju esinenud. Igal aastal võetakse osa festivalist Skamba skamba kankliai. 2009. aastal oli ansamblil au anda kontsert Hispaania kuningapaarile. Lisaks kontsertidele erinevates Leedu paikades (Klaipeda, Drusnkininkai, Varena, Trakai) on ansambel osalenud ka välisfestivalidel Makedoonias, Slovakkias, Venemaal ja Poolas. Dolija ei ole esimest korda Tartu Noorte Folkloorifestival. Koosseis võttis osa 2016. aastal esimesest festivalist ja on seega üks alusepanija praegusele festivalile

Juhendaja: Vilija Vaitkienė

Dolija

PUTNI (Läti)

Krimulda maakonna folkloorirühm „Putni” (linnud) alustas Lēdurga Kultuurikeskuses tegevust 2005. a, ühendades eri põlvkondi vanuses 2-62.  Iga osaleja toob rühma oma oskused vastavalt oma soovile- kes laulab, kes mängib pilli, kes räägib lugusid, kes küpsetab, kes tantsib, kes õmbleb, koob vöid jpm. Rühma liikmed on ise meisterdanud oma rahvariided 10.-12. sajandist pärit arheoloogiliste Liivi rõivaste järgi.

“Putni” liikmed oskavad ka muistset käsitööd õpetada. Nende traditsioonilised rahvapillid – trummid, vihmaviled ja teised puhkpillid –  on liikmete endi valmistatud. Tantsuks mängitakse ka moodsamaid pille: viiulit, akordionit ja kontrabassi. “Putni” repertuaaris on nii rahvalaule, helletusi kui ka rituaalseid rahvalaule, mis on seotud inimese elutsükli ja looduse elurütmiga.

“Putni” osaleb pea kõigil Läti folkloorisündmustel oma õpitubade, tantsude, laulude ja muusikaga.

Putni

TEIKAS MUZIKANTI vs LEIGARID

TEIKAS MUZIKANTI (Läti, Riia)

Teikas Muzikanti on folkgrupp, mille viis liiget on koos mänginud juba teismeeast peale ligi 15 aastat, samas Tartu Noorte Folkloorifestivalil on muusikutega liitunud veel kaks head sõpra. Läti tantsud, laulud, pidustused, tähtpäevad on koosseisule elustiili osa, mida ollakse pühendunult alati valmis jagama ka teistega. See on ka kooskäimise üks eesmärke näidata, kuivõrd elujõuline ja põnev on minevikupärand veel ka 21. sajandil. Pillidest on esindatud kokle, viiul, akordion, vilepill, mandoliin, ukulele. Koosseis käib siiani koos Riias Teikase linnaosas, kus nad kõik ühel hetkel koos elasid. Sealt ka ansamblile nimi – Teikas Muzikanti – Teikase muusikud. Enamus liikmete juured pärinevad aga Vidzeme maakonnast (Kesk-Läti) ja seeõttu kantakse esinemistel rahvariideid, mis on pärit just Vidzeme erinevatest piirkondadest ja küladest.

Teikas Muzikanti

LEIGARID (Eesti, Tallinn)

Leigarid tantsivad-laulavad lugusid, mis esivanematele omal ajal armsad olid. Nüüdseks on need tantsud, laulud ja mängud laiemast käibest kadunud ning elustuvad taas Leigarite improvisatsioonirikastel esinemistel. Pärimuslikku tantsimist saadab alati elav pillimuusika ning tantsijate-mängijate hetkelooming on inspireeritud paikkondlikest traditsioonidest. Leigarid kannavad autentseid rahvariideid, mis on pärit erinevatest Eesti paigust ja eri ajastutest. Koosseis on loodud 1969. aastal ja on sellest ajast peale igal laupäeval ja pühapäeval esinud Eesti Vabaõhumuuseumis Sassi-Jaani talu õuel, kokku pool sajandit. 

Juhendajad: Sille Kapper, Mall Paulus 

Leigarid

LEESIKAD vs RATILĖLIS

LEESIKAD (Tallinna Prantsuse Lütseum, vilistlasrühm)

Leesikad on Tallinna Prantsuse Lütseumis sündinud ja kasvanud oma pillirühmaga laste ja noorte tantsuansambel. Tantsime nii eesti pärimuslikke tantse elava muusika saatel kui ka uut, rahvamuusikatöötlustele loodud koreograafiat. Tartu Noorte Folkloorifestivalile osaleb tänavu meie vilistlasrühm, kes on koos tulest ja veest läbi käinud. Rühma iseloomustab ühelt poolt huvi ja aukartus eesti pärimustantsu vastu ning teiselt poolt tahe end tantsu kaudu väljendada.

Juhendaja: Kristiina Siig

Leesikad

RATILĖLIS (Kaunas, Leedu)

Folkloorirühm Ratilėlis sai alguse 1991. aastal. Praegu on rühmas 37 liiget vanuses 11-18, kes laulavad, tantsivad ja mängivad traditsioonilisi rahvapille, nagu viled, sarvepillid, torupillid, kandled (kanklė). Ratilėlis esineb palju Kaunases ja teistes Leedu linnades, aga ka välismaal. Rühm pälvinud palju tunnustust – 2009. aastal valiti nad Leedu parimaks folkloorirühmaks ning aastatel 2010 ja 2017 võideti kuldmedalid rahvusvaheliselt festivalilt Eurofolk.

Juhendaja: Alvyda Česienė

Ratilėlis